Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus jättis kriminaalasjas tunnistustest loobumisega mulje, et peab Autorollo kantimises süüdlaseks ennast või oma isa Väino Pentust – kui mitte mõlemaid, kirjutab ajakirjanik Katariina Krjutškova.
- Katariina Krjutškova Foto: Andras Kralla
Põhiseaduse järgi ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või lähedaste vastu. Aga see ei tähenda, et tunnistustest peaks kindlasti loobuma, kui ollakse ise või lähedase kaudu kriminaalasjaga seotud. Keeldumisel ei paista selget põhjendust olevat, kui ollakse kindel süütuses – nagu seda on pealtnäha
Pentus-Rosimannus.
Teisalt oli see teine kord, kui Pentus-Rosimannus hiilib kõrvale vande all tunnistamisest. Ta keeldus ütlustest ka
Autorollo tsiviilmenetluses, sest nimetas hagiavaldajaid labasteks väljapressijateks. Nüüd on aga teise astme kohus tsiviilasjas leidnud, et endisel ministril lasub vastutus Autorollost vara väljaviimises – otse öeldes ettevõtte tühjakskantimises ning võlausaldajate tagant varastamises.
Kõik räägitu sattus kahtluse alla
Hiljuti alanud Autorollo kriminaalasja istungil – kus süüdistavateks on Väino Pentus ja Siim Roode – loobus endine minister tunnistamast isa tervise tõttu. Samas on arusaamatu, kuidas võiks isa šokeerida see, kui tema tütar räägiks kohtus sama, mida juba aastaid avalikkuses. Teisisõnu väidaks ta kohtu ees, et ei tea Autorollo majandusasjadest midagi ning abistas vaid isa, kui viimane haiglas viibis.
Ütlustest loobumisega pani Pentus-Rosimannus kõik seni räägitu kahtluse alla. Paraku saab valeütluste andmise eest võtta kriminaalvastusele. Pole ka välistatud, et vaikimise tõeline põhjus peitub hoopis selles.
Seotud lood
Riigikohtu lahend skandaalses Autorollo hagiprotsessis peaks tulema 23. märtsil, teatatati kohtust Äripäevale.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.